...alates sellest ajast, mil viimase postituse blogisse tegime. Palume vabandust, kuid ega see elu Gruusias ei pea tingimata olema päevad läbi arvuti taga passimine. Pealegi oli meil Internetiarve maksmata ja sellega saime alles nüüd ühele poole. Elu ilma internetita on ka päris lõbus.
Üle-eelmisel neljapäeval käisime Eesti saatkonnas üliõpilaste vastuvõtul, mis oli enamasti suunatud küll nendele gruusia tudengitele, kes olid varem Eestis õppinud. Küll aga lendasime ka meie sinna laivi, panime veel värvid ka peale ja puha. Üritus oli vägagi meeleolukas, kõhu sai täis süüa, sauna teha, veini rüübata ja vahetevahel isegi väikese laulu maha väänata. Õhtu lõppes, nagu tihtilugu juhtub, leedu naiste lemmikpubis Salves. Reedel tegime väikese tiiru minu lemmikkohas Pur Puris, jaurasime linna peal ja suhtlesime siinsete kohalike välismaalastega.
Korp!korp! Sakala ja Vironia tippkohtumine.
Järgmisel nädalavahetuse võtsin ma enda jaoks. Kirjutasin, joonistasin ja hoidsin raha kokku. Mathis ja toonane kõrge külaline Karin käisid tol nädalavahetusel Borjomis ja eks Bogi ise räägib, kuidas neil seal läks.
Tegelikult hakkab elu vaikselt rutiinsesse rööpasse minema. Heasse rutiinsesse rööpasse, mida kaunistavad ettearvamatused pikendatud nädalavahetustel (neljapäevast esmaspäeva/ teisipäevani).
Kõige paremini oleme hakanud läbi saama kohalike ameeriklastega. Käisime ka Shawnil Bolnisis külas (lugu meie Bolnisis käigust inglise keeles), kus ta tegeleb US Peace Corps'i asjadega ja õpetab inglise keelt (me salamisi kutsume peace corpse'iks). Teine tüüp on kohalik Andrew, kes elab Marjanishvili läheduses Tbilisis, õpetab samuti inglise keelt ja samas omab ka superilusat maja Sighnaghis, kus me sel pühapäeval külas käisime, kaminatule valguses kaarte mängisime ja tervist parandasime. Laupäeval pidime Sakala kommerssi tähistama, mistõttu ei olnud tervis kõige paremas korras. Tegemist on tema isa ehitatud majaga, kus nad hostelit peavad, aga praegusel ajal seal keegi eriti ei käi. Andrew sõnul ei lähe äri väga hästi.
Eelmisel nädalal oli meil Transformation in the South Caucasus aines esimene kontrolltöö, ülehomme gruusia keele esimene kontrolltöö ja järgmisel nädalal Transformationi vaheeksam. Õnneks on järgmisel teisipäeval ka rahvuspüha, mistõttu saab tol päeval rahumeeli õppida. Praeguseks on Gruusia poole teele asunud juba ksv! Lüütsepp oma sõpradega ja ilmselt nädalavahetus kõige rahulikumaks ei kujune.
heh, ja Lüütsepp küsis just repardist vabastust, sest pidi ikka jube haige olema. :D Jõudu poisid teile. Kommerš oli võimas ja kaatripäev veel võimsam.
ReplyDelete