Gruusia keel

Gamardžoba!

Oleme alustanud oma gruusia keele õpinguid, mis seni väga ladusalt ei lähe. Tähestik on meil selge, kuid sõnade moodustamine käib ikka veerides. Gruusia keel ei ole ühegi teise keelega seotud, mistõttu on kogu grammatiline struktuur hoopis erinev. 7-st käändest 2 väga käänded ei olegi, aga sõnade moodustamisel on nendega ikkagi hulk tegemist. Lisaks tuleb lausete moodustamisel silmad pidada seda, kellele/millele lause suunatud on, sest see omakorda tekitab grammatilisi nihkeid. Lisaks on veel mono-, bi- ja tripersonaalsed vigurid, mida tuleb samuti lause moodustamisel arvestada. Ehk siis tüvisõna algusesse ja lõppu lisandub üks häälik, mis tihtilugu võib kõlada nagu "khhrrhh".

Gruusia tähestikus on 33 tähte, millest mõned konsonandid on väljaspoolt tulijatele peaaegu hääldatavad, kuid millel ei suuda me erilist vahet teha. Kujutate ehk ette võrokeelse lause mitmuse lõppu 'q', mille häälik on inglisekeelset terminit kasutades glottal stop, kuid mis käib pärast konsonanti. Ehk siis on olemas häälikud b, p ja p'; g, k ja k'; c ja c'; č ja č'; d, t ja t'. Nendele lisaks veel kurguhäälikuid oma üks kuni mitu. Gruusia keel tundub olevat suunatud mitte väljapoole, vaid sissepoole otse kurku, mistõttu proovisime seda rääkida mitte välja hingates, vaid sisse hingates. Ei aidanud.

Lausete moodustamine on üks paras loogikaülesanne, kuna meelde tuleb jätta kümneid erinevaid tegureid, mis lause struktuuri mõjutavad. Nagu mingisugune keemiaülesanne. Kahju on sellest, et minu loogikaajusagar on juba aastaid seisnud kasutuseta ja ta on üsna ära närbunud. Tükk aega mõistatades võib hakata kõrvadest tossu välja tulema.

Raskeks teeb õppe asjaolu, et meile seletatakse asju inglisekeelsete lingvistiliste terminitega, millest me teinekord kuulnudki pole. Õnneks üritab noor ja kena õppejõud Natia meile neid asju näidete abil selgeks teha. Ta võib olla kena naeratusega, kuid samas on ta ka väga nõudlik. Kuigi me ise tunneme enda alles veerimistasemel, tänaval kõndides peatume poesiltide ees ja üritame neid kokku hääldada, õpetab ta mele juba keerukaid konstruktsioone, mida peaks järgmiseks korraks une pealt teadma. Samas ega teisiti keelt selgeks ei saa.

Kui algselt oskasime küsida kahte õlut, siis nüüd oskame küsida kahte õlut ja aitäh ja head aega ka öelda. Kui mõned tunnid süveneda, siis võiks isegi väikese small talki maha pidada, kuid ma arvan siiski, et selleks on veel pisut liiga vara.

Vahepeal käis meil külas kõrge külaline Eestist Karin, kes ütles, et kui ta ei teaks, mis toimub, siis ta arvaks, et Madis on mingi veidrik, kes oma toas üksinda kurguhääli teeb. Karin õppis siin aastal 2008 ja sellega seoses tuli tal isegi väike nostalgiatunne.

Õnneks on meil võimalus ühineda selle väikese eesti seltskonna salakeeleühinguga, kus inimesed kirjutavad üksteisele eestikeelseid kirju gruusia tähestikus. Aru ei saa ei grusiinid, ega ka ükski ilma kiiksuta eestlane.

Nakhvamdis!