20 September, 2010

Nu voot, noooo, lähipäevil saab....

Pastoi! Bogenšvili on siia juba põhilise ära kirjutanud, kuid tahaksin ära märkida, et tegu oli VAZ2107-ga. Signaalitamine liikluses käib teistsuguse süsteemi järgi kui kodumaal. Eestis tehaks seda äärmise liiklusohu korral, siin aga selleks, et näidata oma olemasolu. Tihtilugu kasutatakse seda ka suunatule asemel. Suurtel tänavatel, mis on sõna otseses mõttes mitmerealised, kuna päris täpselt ei ole võimalik ridade arvu kindlaks teha, on ka ilmselt liiklusohtlik olukord pidev, mistõttu on vist neile juba autokoolides (kui üldse sellised institutsioonid eksisteerivad) õpetatud, et üks käsi peab pidevalt rooli keskel olema. Mõned tuututavad ilmselt aga lihtsalt sellepärast, et üks korralik suurlinn ei tohi vaikne olla. Justkui toimuks üks pidev pulm.

Väga kehv on siinses keskkonnas neeger olla. Kui lõunapausile läinud Maya pärast pidime tunnikese ootama, otsustasime seda teha ühe poe trepil. Minu kõrvale istus üks tõmmu neid, kes rääkis juttu küll oma vasemal käel oleva sõbranjega, kuid samal ajal vahtis suu ammuli oma paremal käel istuvat mind. Loodan, et harjun olukorraga, hetkel on natuke vastik. Ma kujutan ette, et koju tagasi minnes hakkan kannatama tähelepanuvajaduse käes. Mitte, et ma varemgi poleks piisavalt edev olnud.

Samas ka nad pisut kardavad mind, punapead on mingites kultuurides saatana sigidikud. Üks purjus vuntsidega õlut lakkuv grusiin tegi Bogile juba põsele musi, mina õnneks jäin sellest aust ilma.

Ülikoolis hakkame käima neljapäeviti kella kahest kuueni, ülejäänud aeg kulub ilmselt elukoolile. Plaanime nädalavahetusel Adžarasse biitši minna, aga no eks näis, kuidas asjad kujunevad. Maja ümber kasvavad viinamarjade kõrval ka granaatõunad, aga hetkel ei viitsi neid aeda noppima minna, sest naabrite perekond praegu lõugab seal.

Ülikoolil on olemas ka õppeinfosüsteem, aga kuna sellele pole tehtud veel update'i, siis seda kasutada ei saa. Kõik muud organiseerimised lubatakse ka teha lähipäevil, mis meenutab Eesti kuulsaimat ehitusmeest Raul-Jaak-Ervin Üks-Jalgväravat. Ilmselt on käimas ülikooli andmebaasides veel hetkel värviproovid ja IT-mees peaks iga hetk uksest sisse astuma.

Minskis tutvusime ka mingite nahktagide ja vuntsidega aseritega, kes lubasid Bakuus vist elamispinda, kui peaks vajadus tekkima.

Gruusia keelt me kahjuks aga õppima ei saagi praegustel andmetel hakata. Vene keelt pole ma tubli 3 aastat sõnagi kasutanud, mistõttu on rääkimisega raskusi. Arusaamisega väga suuri probleeme pole. Õnneks on idavirulane pidevalt käe pärast võtta. Ülikooli-Diana rääkis, et siin peaks peale kolme eestlase veel vist kolm venda lõppude lõpuks elama, aga kuna siinne poolakas kolib sõprade juurde, siis vbla on neid hoopis kaks. Eks näis. Ega siin ei saagi suurt midagi ette mõelda, küll asja näeb siis, kui ta kunagi lähipäevil saabub.

Inimesed aga on tüüpilised lõunamaalased. Käivad ringi selliste nägudega, nagu poleks kuhugi kiiret. No kui palav on pidevalt, ega siis ei viitsigi liialt rassida. Põhjamaalased peavad rassima ju selleks, et soe oleks.

PS! Ühtegi rotti pole siin näinud, aga poolaka sõnul peaksid nemad päris alalised elanikud olema. Eks saab näha, lähipäevil või nii....

5 comments:

  1. Gruusias käib asi nii, et kui sul on vaja autojuhilube, siis sa ostad need asutuselt, mis peaks tegelema ka sõiduõppega. Kuna ka tööle vastavasse asutusse saab eranditult omale töökohta ostes, siis ei oleks sellest eriti ka kasu, kui keegi vastava sõiduõppe oleks läbinud.

    Teine võimalus autojuhilube omandada peaks olema see, et näiteks vanemad kingivad lapsele, kui ta 18 saab. Vajadusel nad võivad kingituse ka varem teha, sest mingist teisest asutusest saab oma lapse osta vanemaks kui ta on.

    Muus osas pidi olema populaarne kink oma lapsele sünnipäevaks ka dr. med. diplom. Seega kui arsti juurde vaja minna, soovitaks kindlasti sellist arsti, kellel on diplom kuskilt muust riigist (kui ise olin Abhaasias, siis loeti eriti sõnad peale, et ainult vene või mõne muu rahvusest arsti juurde tohib minna). Kõik muud PhD-d (oletatavasti ka õppejõudude omad) on samuti ostetud. Seega - kui probleem seadusega, siis ei maksa usaldada ka juriste. Parem lihtsalt maksta summa, mis küsitakse. Aga nagu Gruusia ennast CNNis reklaamib, siis on tegu maailmas kõige kiiremini ja edukamalt korruptsiooni vastu võitleva rahvaga.

    ReplyDelete
  2. No seda oli ka näha kui õigusbüroo ja jõusaal asusid koos ühes sellises väikeses keldripoe-laadses kohas. Selle ees istus määrdunud pükstega suitsetav vanamees.

    ReplyDelete
  3. No siis võis olla hoopis nii, et tegu oli juristiga, kel oli päris haridus. Need ei pruugi Gruusias läbi lüüa. Seda peetakse ehk tavade rikkumiseks?

    Muide unustasin mainida, et seal pidid olema hambaarstid ka ostetud diplomiga. Seda eriti rõhutas mulle üks kohalik eestlane.

    ReplyDelete
  4. See selgitab ka tõsiasja, et hambaarstikontoreid on siin rohkem kui apteeke.

    ReplyDelete
  5. Ka Marokos käies jäi signaailtamise silma. Lõpuks mulle jäi mulje, et selline optimaalne tsükkel on enne igat käiguvahetust üks väiksem või suurem törts lasta. Ehk liikuma hakkamisel, mil käiku tihedamini peab vahetama võib ka pidevalt kätt signaailil hoida, aga kui juba hoog sees siis võib käel ka veidi puhata lasta ja küünarnuki allakeeratud aknale toetada. Samas kui millegi pärast siis uuesti seisma peaks hakkama jääma tuleb kohe taas ka signaali lasta.

    ReplyDelete