Kuhu lähed Miša?

Ah, mis te arvasite, et pärast Mattiase postitusi ja kahte aastat polegi mindagi erilist juhtunud? No tegelikult on. Lisaks neile, mida ta eelnevalt nimetas - kas te oleks uskunud sellesse, et peale Gruusiasse jõudis midagi moodsat ja ägedat varem kui Eestisse? Uskumatu, aga selle vastus on „jah“. Mine ise Solaris keskuse ette ja vaata! Käidud? No vot, me varastasime neilt bussiajatabelid. Täpselt, tehtud!

Tbilisi vs Tallinn või vastupidi - vahet pole.

Siin vahepeal avasid grusiinid oma piiri venelastele. Olgugi, et Venemaa ei teinud sama vastu, on kõikidel venelastel (ja ka kõikidel pikamaabussidel ja -autodel) võimalik tulla üle piiri. Noh, grusiinidel on sellist sorti vastastikkuse suhtega veidike raskusi, kuid armeenlastele see väga meeldib. Põhjuseks on see, et armeenlased sõltuvad vene impordist rohkem kui Mattias halvast Briti huumorist. Olukord pärast 2008. aasta sõda läks päris kehvaks. Diplomaatiline suhtlus katkestati, grusiinid läksid peast halliks, Ivanišvili ostis uue Lexuse ja teised tegid lisatonni veini. Seega Armeenia valitsus päriselt palus Gruusialt, et riigipiir oleks avatud vähemalt ühelt poolt. Nii lõppeski muinasjutt, kuidas Kaukaasia juudivabariik Armeenia ei läinud pankrotti. Jälle.

Uuest võimust, esimesena avastati, et see suur presidendi maja (vaata pilti all) on suhteliselt mõttetu ja pärast seda, kui võim läheb siin maal presidentaalselt üle parlamentaarsele valitsuskorrale, pole mõtet seda suurt presidendile kuuluvat maja (maja, millel on rohkem aknaid, kui Titanicul + kuppel) ülal pidada. Eriti selle pärast, et see maja on juba üheksa aastat vana ja vajab veidi renoveerimist. Noh, ühesõnaga, nad nüüd plaanivad liigutada Kadrioru lossi Sagadi mõisa. Saakašvili oleks õnnelikum, kui ta liigutataks veinimõisa, aga tegelikult on tegemist Vana-Tbililisis oleva mingi 15 aastat vana peldikuga, mis tehakse korda ja kohaga, kuhu saab kodu järgmine president. Tõenäoliselt pole selleks Saakašvili ja ilmselt ei aita teda ka see, et tema jüngrid kõikide Gruusia linnade seinad tema parteinumbriga „5“ täis on võõbanud.

Miša maja.

Mai oli huvitav kuu Gruusias, sest toimus esmakordselt üritus nimega „Gayde mäss“. Erinevalt tavapärastest paraadidest oli tegemist 20 minutit pika „vaikse protestiga“, kuid lõppes sellega, et Gruusia kiriku pastorid (!) tulid tänavatele ja andsid teada, et tegemist on päriselt ka väga vale asjaga ja kohalikule temperamendile päraselt lõppes see kaklusega: heterod pedede vastu.

Mulle on uus see, et päriselt mõned majad on valmis saanud. Loomulikult mitte need majad, mis olid kesklinnas (nagu muuseumid või valitsushooned), vaid pigem need, mis on rajoonides, kus elavad inimesed, keda turistid ei näe. Selgus, et trahvid majade pooleli jätmiseks on lõppude lõpuks kahjulikumad kui maju endeid pooleli jätta.

Senise külaskäigu jooksul olen ma käinud Lagodekhis mingi suure kose juures, ujunud sama külmas vees, kui Kuremäe allikas on ja külastanud ka kohalike veiniistandusi. Kui meie senised veiniteadmised piirdusid sellega, et kasvatad viinamarju ning tallud viinamarjade otsas kuni jalad paistes ja mädanevad, siis tegelikult on seal isegi mingi tehnika, mida nad kasutavad. Selleks on tallumine, pressimine, mõtlemine (sic!) ja toppimine sellesse savist ollusesse, mis neil on suurtes keldripunkrites (vähemalt 5 000 liitrit).

Juga Lagodekhis, kõrgust ca 60 meetrit.

Kaks aastat tagasi, me Mattiasega mõtlesime, et võiks tulla Gruusiasse tagasi ainult selleks, et olla vanemad ja vaadata neid asju, mis meie arvates olid Eestiga võrreldes paremad. Nagu soe ilm, odavad söögid ja muu säärane.. Olgugi, et paraku see nii on, me mõlemad peame tõdema, et Gruusiast on saanud tuhandete turistiga suur turismiparadiis, mida ükski grusiin poleks never-ever oodanud. Nad kõik olid valmis selleks, et teha 1 000 liitrit veini külalistele, aga nüüd on probleem, kust saada ekstra 2 000.