Kuidas inspektor Kukekesest sai Walker - Texase korravalvur

Postituse pealkiri võib olla pisut segadusttekitav, sest antud jutu tegevuspaigaks ei ole mitte Texas, vaid ikka seesamune Gruusia, millest me Bogensiga vahetevahel pajatame. Aga illustratsiooniks kõlbab pealkiri küll.

Veel ühekohaline arv aastaid tagasi oli Gruusia korruptantide paradiis, kus puudus altkäemaksuvabadus. Tegelikult oli riik lausa nõnda korrumpeerunud, et pistist ei pidanud isegi altkätt pakkuma, vaid võis täitsa avalikult otse käe peale panna, sest kõik tegid seda ja see oli tavaline. Seesamune meie Ivane Džavakhišvili Tbilisi Riiklik Ülikool oli riigi üks korrumpeerunumaid asutusi, kus sisseastumiseks vajalik altkäemaks ületas isegi õppemaksu piirid. See ilmselt tekitas omaette nõiaringi, sest kui juba sisseastumisel võis rohelist pilduda, siis miks mitte diplomi saamisel. Diplomi saanud aga küsivad omakorda, sest nad ise pidid ka maksma.

Politseiamet oli veelgi kurvemas seisus. Tegemist oli mundristatud kerjustega, kes aga võisid maksust keeldunule väga palju pahandust kaela ajada. Ma küll ise sel ajal Gruusias polnud, ajasin tollal veel mööda koolikoridore plikasid taga, aga kohalike elanike kirjelduste kohaselt võis tavapärane politseihärraga kohtumine välja näha midagi sellist.

Nüüd aga jätkub tänapäeva muinaslugu pisut muinasjutulikumas võtmes. Rooside õidepuhkemisel astus kogu selle korratuse vastu üles Mikheil Suur. Ta pöördus rahva poole ja rahvas vaikis, et teda kuulata. Ja siis ta ütles, et "kurat, nii enam ei saa". Ja rahvas nõustus. Mihkeil võttis rahva tahtel Ševardnadze käest korruptsioonilise demokraatia üle ja eemaldas demokraatia tagant sõna "korruptsiooniline". Hiljem ta kärpis natuke teise sõna tähendust ka, aga sellest räägime juba mõnel teisel ajal, mõnes teises riigis.

  ENNE                                                    NÜÜD

Veel mõned aastad tagasi ei olnud Gruusia eriti turvaline. Seetõttu elavad ka veel praegugi inimesed trellistatud akende taga, nagu Mathis mõnda aega tagasi rääkis. Mõne tuttava Jüri käest oleme kuulnud, et väljas polnud soovitav pimedal ajal käia, eriti veel sellistel väikestel vaiksetel tänavatel nagu see meie poolt tuliselt armastatud (ja ülesmäkke minnes palavalt vihatud) Mögaloblišvili.

Mikheil lasi lahti 80% mundristatud kerjustearmee (nn Politsei) isikkooseisust ja tõi uued mehed asemele. Sõna "korruptsioon" on siinmail samavõrd põlualune nagu sõna "homoseksuaalsus". Uute udupeente masinatega pideva sinipunaste vilkurite valguses ringi sõitvatest ning vahetevahel midagi kaasliiklejatele läbi ruupori mölisevatest uhke väljamaakeelse nimetusega "Police" ameti töötajatest on saanud rahva uhkus. Vähemalt uhkus 81 %-le rahvast, sest ametlikel andmetel just selline osa Gruusia elanikke neid usaldab. Eelmise aasta andmetel ületas see toetus suurelt sedasamust Mišat, kelle administratsisooni usaldas 57% elanikkonnast ja valitsust 56%.

Nagu vist juba eelmisel aastalgi mainitud, on härraseid korravalvureid igal pool ja väga palju. Ja inimestel on turvaline olla. Varasemalt end koju trellide ja kõrgete raudmüüride taha lukustanud mägirahvas on juba 6-7 aasta tagust situatsiooni unustamas ja mõnikord jäetakse isegi autouksed lukustamata, sest "kui keegi auto peaks ära varastama, leiab politsei selle varem või hiljem üles". Nüüd suhtume asjadesse nii ja grusiinidele omane ausus on ületanud vassimise ja kaabakluse. Vormimüts toodi kuklast tagasi pealaele. Seda endiselt kuklas kandvaid Venemaa kolleege usaldavad kõigest 22% sealsest rahvast.

PS! Siiski keegi varastas Ignase rõdul kuivanud alukad ära, aga see võis olla keegi pervert, keda leidub ka ausast ühiskonnast. Tung andis järele.