Skandaal ja revolutsioon

Ilm on siin lume asemel asendunud vihmaga ja kõikjal Tbilisis märkab esimesi kevademärke. Viiekraadine soojus on kohalikud noormehed trepikodadest välja meelitanud ning kõik jätkub vana radapidi edasi. Turul müüakse värskeid märtsikellukesi... Küll, aga ei õitse lilled meie korteris. 

Eile õhtul kella kaheksa paiku saabus meie ühiselamusse omanik Lela. Lela on tore naisterahvas, räägib hästi gruusia keelt, sorinal ka vene keelt, kuid mitte sõnagi inglise keelt. Senini see probleemiks ei osutunud, sest kogu selle siin veedetud kuue kuu jooksul on ta meie maja külastanud vaid (eilsega kokku) neljal korral. Esimene kord, kui me saabusime, teine kord, kui meil uks iseneesest lukku läks ja kolmas kord enne poolakate sisse kolimist. Neljas tema saabumine, aga nii roosiline ei olnud. Oma toas istudes ja vaikselt koduseid töid nosides, tuli minu tuppa paanikas Mattias, kes rääkis, et omanik on majas ja seletab midagi vene keeles kolimisest. Hetke möödudes oli omanik juba minu toas. Kui koridorist oli kuulda kurja vene keelset sõimu, siis minu tuppa jõudes, oli ta kui lumivalgekese ristiema nõiana riietatuna. Pakkus mulle õuna ja alustas rõõmsatujuga elu ja tervise üle pärimist. Pärast paari minutilist vestlust sai mulle selgeks, et koorumas on väike skandaal. Nimetet, oli meie uus poolakas Pawel (Paša) käinud ülikoolis oma eluolude üle kittumas. Tema kaebusteks olid, et tal on külm, majas on hallituslõhn, kõikjal on hiired, tolm ja teda häirib suitsulõhn. Kas ma olen maininud, et Pawel on 31 aastane mehejurakas! Igal juhul saime me Lelaga esialgse kokkuleppe, et Pašaga tuleb midagi ette võtta. 

Lisainfoks niipalju, et meie majas on 5 tuba: 2 eraldi tuba kahe voodiga, 2 eraldi tuba kahekohalise voodi (millest üks on läbikäidav, kuid kapi ja kardinaga eraldatud) ning üks tuba, mida me kutsume kabinetiks, kus on üks voodi ja mitte ühtegi akent. Lisaks on meil suur koridor, ühisköök, ühistualett ning rõdu.

Esialgne otsus, et Mattias ja Pawel vahetavad toad ära oli äärmuslik kompromiss, millega üks pool kindlasti rahul ei olnud. Seega otsustasime Mattiasega, et lähme ülikooli rahvusvaheliste suhete osakonda koordinaatori Mayaga kuluaarpoliitikat tegema. Pärast tunniajalisi läbirääkimisi leidsime me kolm kompromissi: 

1. Pawel ja Madis ühte tuppa ja Alicja Madise tuppa.

2. Mattias ja Mathis Madise tuppa, Pavel minu tuppa ja Madis Mattiase tuppa.

3. Nummerdada toad ja võtta loosi.

Võitjaks osutus kompromiss number kaks, mis tähendab, et meie majas algab suur kolimine ja Mina ning Mattias hakkame elama maja khuulimas toas + meil on kõrval kabinet ja seda kõike täiesti uksega eraldatud korteris. See teeb endiselt meile mugavaks olukorra kutsuda külalisi, sest kahe toa peale on meil 4 voodikohta. Mitte täiuslik, aga parim võimalik.

Selline näeb välja pakkimine