Odüsseuse tagasitulek

Pärast seda, kui Kirke kõik tema sõbrad seaks oli jootnud, otsustas ta, et siinkohal jääb saaga poolikuks ja et tulevastel põlvedel segase pimeda luulet vähem lugeda oleks jättis ta oma 7 asja ja põrutas tagasi Gruusiasse. Kohale jõudes tappis otsekoheselt kõik kavalerid, kes olid vahepeal majja siginenud ning seda ühe odaviskega, mille tuleusena taasalustas ta oma idüllilise elu GMT+4 ajavööndis.

Kui tema lahkumisest on meeles eredad hetked, kuidas Mattias avastas, et talle ostetud lennupiletite eest polegi veel pagasit makstud, ei näinud ta selles probleemi ja otsustas seda teha lennujaamas airBalticu kassa juures. Lennujaama jõudes (kuupäev oli siis 20.12) avastas Mattias, et airBalticu kassa on kinni ja pärast kõikide teiste lennufirmade töötajate käest küsimist ja vastuseks vana tuttava "atkuda ja znaju" saanud, otsustas Mattias alustada kaebekirja tegemist. Nii ta neid tegigi. Kokku 5. Üks kiri kurjem kui teine ähvardas ta enam mitte kunagi airBalticuga lennata ja väljendas sügavalt oma nördimust ja nõudis õiglust. Õigluse sai Mattias siiski, aga alles tunnike enne lennu väljumist, kui laua pärast balti suurlennufirma töötaja laua taha ilmumist. Pagas makstud ja Mattiasel nägu naerul. Teine kord kui Aeolus ei halastanud, tuli mängu ka Dionysus, kes leidis kaalumisel, et meie pagas kaalub 20 lubatud kilo asemel 32. Põhjuseks Gruusia rasked veini- ja konjakipudelid, mille me suveniiriks oma perele ja sõpradele kaasa ostsime. Egas midagi, tuli pagasit vähendada ja kohe kui me koti lahti tegime, läks üks pudel Tbilisiurit (äärmiselt mõnuse mekiga magus konjak) kohe Hadese poole teele. Sellega oli Mattias oma Heraklese jõu kaotanud ja temast oli kängumas väike Saatür, kes käis ja pomises ning kõige kurjemat sajatas. Sellest on nüüdseks möödunud peaaegu kaks kuud ja selle katsumuste rohke päeva jäljed annavad tunda veel tänagi.

Anonüümse pealtnägija pilt saagast Mattias vs airBaltic

Meie korterisse on tulnud poola neiu elama. Tema nimi on Alicja. Tal on pruunikad lokkis juuksed ja ta kandis täna üheksakümnendatest pärit punast kampsunit. Täna hommikul pärast meie põgusat tutvumist praadis ta hinkalisid. Ütlesin talle, et neid vist tuleks keeta, kuid ta olevat kuulnud, et praadides olla parem...no võta näpust. Ta õpib enda ülikoolis mingit Ida-Euroopa värki, selle puhul ta valiski endale sihtpunktiks Kaukaasia. Nii, et tegemist on tõelise missioonitundega inimesega. Mattias ütles, et ta on magistrant ja tuligi Abhaasia konflikti kohta veits teemat uurima. Üks mure siiski on, kõik mehed, kes külla tulete, temaga asja ei saa, tal pidavat pan-poltowski Poolas olema. Eks näis, kas keegi kamandast "garjatšije estonskije parni" suudab tema südant murda.

Olukord on üsna põnev, täna hakkab kool, kell 16:00, aineks on International Organizations and EU Politics in the South Caucasus. Homme hakkab ka kool, kell 17:30, aineks on History of Soviet Union. Mõlemad ained annavad meile 10EAP'd ja need on ka ainukesed ained, mida me see semester läbime, mis tähendab ,et reedest kuni teisipäevani on meil nädalavahetus. Kui reedese gruusia keele eksamiga saaks ka ühele poole, siis oleks omadega mäel. Tervitusi teile viis kraadi sooja pakkuvast päikeselisest Tbilisist!